Kui vajad abi

-

Mainin siinkohal ära, et mina olen õppinud oma muredega toime tulema - niivõrd kuivõrd. Aastad on seda mulle õpetanud. Eks vahepeal on ikka raskemaid aegu ja kui ma tunnen, et ma ei tule enam toime, lähen kohe arstile. Mul ei ole häbi öelda, et ma käin psühholoogi või psühhiaatri juures ja häbi ei tohi olla ka Sinul, kes sa seda loed ja tunned, et vajaksid abi. Minu hinnangul on see täpselt sama, nagu neuroloogi juures või füsioteraapias käimine. Abi tuleb otsida ja see ka vastu võtta. Ei tasu loota, et seda keegi pakkuma tuleb. 

Väike lugu siia sellest, kuidas ma esimest korda psühhiaatrile läksin. Olin 14 või 15 aastane ja meeletute ärevus- ja paanikahoogudega, lisaks sügavas depressioonis. Olin ka mõelnud oma elu lõpetamise peale, korduvalt, kuid õnneks mõtetega see ainult piirdus. Pea iga hommik kooli minnes valdas mind meeletu paanikahoog, ma ärkasin üles - nutsin, sõin - nutsin, pesin hambaid - nutsin, läksin autosse - nutsin, jõudsin kooli - nutsin hüsteeriliselt. Tihti tõid mu vanemad mu koju tagasi ja koolist tekkisid seetõttu paljud puudumised. Üks hommik hüsteerias lihtsalt karjusin läbi pisarate emale, et mul on abi vaja, ma ei jaksa enam. Ema pani kohe aja psühhiaatrile. Kahjuks see arst ei olnud kõige pädevam ja erilist abi ma sealt peale tablettide ei saanud. Sain siiski õnneks üsna kiirelt aja ka psühholoogile, kes reaalselt oli parim inimene maailmas. Ta kuulas mind, oskas tuua näiteid, õpetas mulle erinevaid mindfulness tehnikaid. Koostöös psühholoogi ja antidepressantidega sain oma elu järk järgult tagasi. Paanikahood kadusid ning leidsin endale uued põnevad hobid ning läksin isegi vabatahtlikuna tööle (millest hiljem tegin omale karjääri). Alguses tundus kõik nii tume ja elu nii mõttetu, kuid mida aeg edasi, seda rohkem päikest mu ellu tuli. Olles selles mustas augus tundub kõik võimatu, aga ükskõik kui klišeena see kõlab - alati läheb paremaks!

Kui sul kõrv valutab, lähed kõrvaarstile, kui sul pea valutab, lähed neuroloogile, kui sul hing valutab, lähed psühhiaatri juurde. Nii see käib ja see on hea, sest nad mõistavad ja oskavad reaalselt aidata.

Seega, kui Sa vajad abi:
Kiirabi: 112 (24 h)
Lasteabi: 116 111 (24 h)
Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (24 h)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (kl 10–24)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)
Samuti on super hea koht www.peaasi.ee lehekülg. 
Abi otsimine ei tee Sind nõrgaks ja selle pärast ei tohi häbi tunda. Alati saavad asjad minna paremaks!
Saadan Sulle virtuaalse kalli!


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kus see shut down nupp on??

-
Kujutis
Kevad on saabumas - õues päike paistab ja linnud laulavad. See tähendab, et seasonal depression on asendumas tavalise depressiooniga juhhuu. Oleks siis nii, et ma reaalselt tunneks ennast värskema ja energilisemana, aga ei. Tahaks lihtsalt non stop pikutada ja tududa, no nii ebareaalne väss on koguaeg peal. Ma olen väiksest saadik naljaga pooleks öelnud, et mul oleks talveund vaja. Okei, mitte pooleks, võibolla mingi 5% naljaga, sest mul for real on tunne, et ma suudaks mitu nädalat järjest magada, kui neid pagana segajaid ei oleks. Ja segajate all ma mõtlen tööd ja muid kohustusi. Nii nõme, laske inimesel puhata pls.  Viimased kuu-kaks on täpselt selline tunne nagu tahaks ajule ja kehale restardi või rebooti teha. Ajus on cache nii full kui olla saab ja kõik süsteemid tõrguvad. Aga ma ei ole seda kuradi restardi nuppu üles leidnud. Kes oskab aidata, kus see on? Kuskil kuklas v? Siis ma lihtsalt eksisteerin edasi. Jah, lihtsalt eksisteerin. Paremat väljendit pole. Tahaks ...
Lisateave

Kaos kaos ja veel rohkem kaost

-
Kujutis
Tere! Pole ammu näinud - my bad. Nagu ATH-ga ikka ma vahepeal unustasin ära, et mul blogi on. Lisaks sellele on mul vahepeal über kiire olnud ja elu veel hullem kaos kui tavaliselt. Nimelt ma kolisin!!! Täitsa omaenda elamisse nüüd. Paar nädalat elasime kastide otsas oma pisukeses korteris ja see tekitas nii vänget stressi, et üks hetk mõtlesime lihtsalt ei ah fuck it viime asjad ära, kuigi uus elamine polnud päris valmis veel. Aga see mõte viis veel suurema kaoseni, sest asju pole väga kuskile panna ja siis me nüüd elame kastide otsas uues kodus. Kõik asjad on kuskile kadunud ja midagi üles ei leia ja kõik on nii sassis. Tahaks karjuda lihtsalt.  Muidugi ma olen mega õnnelik, et täiesti uus ja omaenda kodu, aga see asjade sorteerimine ja paigutamine ja mahutamine ajab hulllluks. Mind nii häirib, kui asjad on lihtsalt kappi visatud, peaks ikka korvikestes olema ja ilus vaadata, aga korvid ka kõik otsas. Lisaks on mu tavapärane päevane rutiin täiesti sassis. Ma ise arvasin, et mul p...
Lisateave

Goblin.tools on lifesaver

-
Kujutis
Nägin hiljuti ühte TikToki, mis soovitas neurospicy del inimestel kasutada lehte nimega www.goblin.tools, mis aitab igapäevatoimetustega. Sellel toredal lehel on olemas ka äpp, mille saab telefoni tõmmata. Veebileht on iseenesest tasuta kasutamiseks, aga äpi puhul on ühekordne makse .99 senti. Kuna ma ise eelistan äpipõhiselt oma elu elada, siis ostsin ära ja tõmbasin alla. Misasi see siis täpsemalt on? Toon siin postituses välja põhilised funktsioonid ja siis saad Sa ise otsustada, kas see on seda raha ja salvestusruumi väärt. Mainin ka ära, et tegemist on valdavalt inglise keelse lehega. Ma eesti keeles korra proovisin, aga siis paneb ta veits villast.  Alguses tervitab Sind lehel selline avakuva: Lehte saab ka soovi korral tumedaks teha - nn dark mode peale panna paremal nurgas olevale kuu tähisele klikkides.  Mulle juba meeldib see lähenemine "breaking things down so you don't" 😂 Aus ja vajalik. Põhimõtteliselt siia saad kirjutada erinevad tegevused, mis pead meeles ...
Lisateave