a misasi see ath üldse on

 I swear to god kui ma ühe korra veel kuulen sõnu "aga tee omale nimekiri", siis ma hakkan märatsema. Sain oma ATH diagnoosi üsna hiljuti. Enne seda ma olin üsna veendunud, et ma olengi selline nõrk, laisk ja üleüldse nõme inimene, kes oma eluga hakkama ei saa. Ma suudan literally kõik asjad ära unustada ja ära kaotada. Olen oma elu jooksul proovinud kõike. Ja kui ma ütlen kõike, siis ma mõtlen KÕIKE - planeerijad, nimekirjad, märkmed, teavitused telefonis, meeldetuletused, kalendermärkmikud ja mida iganes veel. Mitte ükski asi ei toimi lihtsalt. Ma unustan oma füüsilised märkmikud ja kalendrid igale poole maha. Teavitustest ja märkmepaberitest suudab mu aju lihtsalt mööda vaadata. Juhul, kui ma kohe panen erinevad vastuvõtud või kokkusaamised kirja telefoni kalendrisse, siis ma üldjuhul neid maha ei maga ja ära ei unusta. See aga ei tähenda, et ma hiljaks ei jää - ups.

Keskmine ATHkas saab väga hästi minu dilemmast aru, aga proovi sa seda tavalisele inimesele seletada. 99,99% ajast tuleb vastuseks, et "tee lihtsalt nimekiri asjadest". Aga sa mine lihtsalt ****** oma nõuandega! See ei toimi ja ma ei oska väga seletada miks see ei toimi, sest ma vahepeal ei saa ise ka aru, mis mu ajus toimub. Ma olen proovinud seletada inimestele, et mul on selline maagiline asi nagu ATH ja seetõttu ma unustan asju ja kohtumisi ja nii lihtsalt on. Tavaliselt vaadatakse mind siis sellise hülgenäoga, et misasi see ATH veel on?? Siis proovid seletada, aga aru ei saada midagi. Ma ei saa midagi teha noh, mu aju on lihtsalt selline ja sinu heast südamest kuid pisut rumalad nõuanded ei aita mind. Ilmselgelt ma päris nii neile ei ütle, aga kurat küll vahepeal tahaks.

Sorry, see postitus on pisut kuri, aga ma usun, et enamus ATHkaid mõistab seda räiget frustratsiooni, kuid pead kellelegi jälle seletama, et miks sa rahakoti koju unustasid või kohtumisele hilinesid ja vastuseks saad mingit pläma ajaplaneerimise kohta. Siis manad sellise vabandava naeratuse näkku ja vabandad. Ma ei tea kuidas teistel on, aga mina kipun mingeid väikseid valesid välja mõtlema, sest nii lihtsalt on lihtsam. Näiteks hilinen koosolekule - vabandust, linnas oli jube ummik/vabandan, mul oli üks tähtis kõne pooleli. Kui ma unustan mingi tööülesande ära - vabandan, aga mul lihtsalt üldse pole aega olnud sellega tegeleda. See on nii piinlik! Aga no mis teha, ATHd vabandusena kasutada ei saa, sest siis arvatakse, et sa kasutad seda ettekäändena tööd mitte teha või oled lihtsalt laisk, aga ausalt ma ei saa midagi teha, mu aju lihtsalt on selline nõme ja keerab mulle käkki. Mul ausalt on mega piinlik ja ma üritan ennast parandada, aga alati ei tule välja. 

Eks ma pean harjuma sellega, et keskmine inimene ei saagi sellest aru ja vaatab mind nagu laiska äpardit, kes ei mõista, kuidas nimekirju ja kalendreid kasutada.

On teil mingisuguseid nõuandeid, kuidas inimestele seda ATH elu lihtsamalt ja arusaadavamalt lahti seletada? Any advice is welcome!